Korduvus

2. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mõistes isiku X süüdi ja karistades teda enne 1. jaanuarit 2015 kehtinud KarS § 121 ja 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 121 lg 2 p 3 sisaldab kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnusena korduvust, mille omistamiseks peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud selle kuriteo. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline.

3. Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv).

4. Selleks et isikule inkrimineerida kehalise väärkohtlemise toimepanemine korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, ei ole nõutav, et kõik kehalised väärkohtlemised oleksid toime pandud pärast KarS § 121 lg 2 p 3 kehtestamist ehk siis pärast 1. jaanuarit 2015.

5. Kui süüdistatav on erinevad kehalised väärkohtlemised pannud toime enne 1. jaanuari 2015 ja pärast seda ning need kuriteod tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses, tuleb tema tegu kvalifitseerida üksnes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 121 neeldub selles.

https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/12713

Kumulatiivne põhjuslikkus

Kumulatiivne põhjuslikkus –> kumbki vastutab kõlbmatu süüteokatse eest.

§ 118 ja § 121

§ 118 vaadatakse tagajärje järgi: kui lööb pähe, aga ei ole mingit hullu tagajärge –> § 121.

Deliktid

• § 118 raske tervisekahjustuse tekitamine – tagajärjedelikt
• § 120 ähvardamine – teodelikt
• § 121 kehaline väärkohtlemine – alt I tagajärjedelikt, ülejäänud alt-d teodeliktid
• § 141 vägistamine (põhikoosseis) – teodelikt
• § 199 vargus – teodelikt
• § 202 – teodelikt

Ahelkihutamine ja ahelkaasaaitamine

Kõik kihutajad ja kõik kaasaaitajad, isegi kui tegemist on ahelaga, vastutavad osavõtu eest.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 683–684.

Kaasaaitamine ja tegevusetus

Tegevusetusele tegevusega kaasaaitamine on võimalik, nt kui osutatakse täideviijale tegevusetuks jäämisel intellektuaalset kaasabi – tugevdatakse otsust mitte tegutseda.

Võimalik on ka kaasaaitamine tegevusetusega, nt laseb valvur sündida sissemurdmisel, ei sekku ise ega kutsu ka politseid. Enamasti on sellistel juhtudel tegemist kaasaaitamisega, kuid mõistagi peab tegevusetuks jäänu olema tegutsemiskohustuslik isik, st garant.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 681.

Kihutamine vs vaimne kaasaaitamine

Erinevalt kihutamisest ei tekita vaimne kaasaaitaja täideviijal teotahet, vaid ta üksnes tugevdab või soodustab seda.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 669.

Kihutamine ja tegevusetus

Tegevusetusdeliktile kihutamine on võimalik, nt kihutatakse isikut oma kohustust mitte täitma. Seega vastutab garant vastavalt saabunud tagajärjele (nt §-d 13 I ja 113) ning kihutaja §-de 22 II, 13 I ja 113 alusel. Siinjuures tuleb kihutaja vastutuse põhistamisel arvestada, et valitseva arvamuse kohaselt on täideviija garandiseisund eriline isikutunnus § 24 II alusel, osavõtjal ei pea garandiseisundit olema.

Valitseva arvamuse kohaselt on tegevusetusega kihutamine välistatud, sest kihutamistegu saab iseenesest olla ainult tegevus, kuivõrd kihutamine on teotahtluse esilekutsumine ning see saab olla üksnes aktiivne tegu – kommunikatsioon kahe inimese vahel.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 667.

Kihutaja tahtlus

Kihutaja tahtlus peab ulatuma lõpuleviidud süüteoni, st ta peab soovima, teadma või möönma, et täideviija viib teo lõpule. Süüteokatsele kihutamine kui kuriteo provotseerimine ei ole karistatav, sest puudub kihutamise subjektiivne koosseis.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 654.

Osavõtt

Põhitegu peab olema jõudnud vähemalt katse staadiumi. Kui täideviija loobub katse staadiumis, on tema tegu siiski õigusvastane ning puudub üksnes süü, seega ei ole osavõtja vastutus välistatud.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 644.

Osavõtt

Ettevaatamatusest toime pandud süüteost ei ole võimalik osa võtta. Tahtlik või ettevaatamatu osavõtt ettevaatamatust põhiteost, samuti ettevaatamatu osavõtt tahtlikust või ettevaatamatust põhiteost on välistatud, sest § 22 II ja III räägivad expressis verbis tahtlikust osavõtust ja tahtlikust põhiteost. Erand sisaldub §-s 15 II: põhikoosseis on tahtlik, tagajärg võib olla põhjustatud ka ettevaatamatusest (nt § 141 II 2: vägistamine, mis tõi kaasa kannatanu raske tervisekahjustuse). See tähendab, et osavõtja vastutab tahtlikult toimepandavast süüteost osavõtu eest ka siis, kui see tõi raske tagajärje kaasa ettevaatamatusest.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 644.

Kaastäideviimine ja ekstsess ja eksimus

Hälvet ehk ekstsessi ei saa teistele omistada.

Nt on grupilise varguse korral (§ 199 II 7) tegemist ekstsessiga, kui üks kaastäideviijatest vigastab ootamatult koju tulnud korteriperemeest. Ainult tema vastutab röövimise eest (§ 200). Nt A ja B on otsustanud anda C-le korraliku õppetunni ja ta läbi peksta (§ 121). Äkkvihas otsustab aga A ohvri tappa. Ainult A vastutab tapmise eest (§ 113).

Error in persona korral vastutab üksiktäideviija üldkorras, sest tema tahtlus õigushüve kahjustada jääb paika. Sama kehtib ka kaastäideviijate kohta: kui üks neist eksib ohvri isikusamasuses, omistatakse toimepandu kõikidele kaastäideviijatele.

Kui üksiktäideviijat privilegeeritakse (aberratio ictus), laieneb see ka kaastäideviijatele. Seega vastutavad kõik kaastäideviijad tahtliku süüteo katse eest objekti osas, keda tegelikult ei tabatud, ning eksija tegelikult kahjustatud objekti osas ettevaatamatuse eest.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 635.

Grupp

Grupi (nt § 199 II 7) moodustavad ainult kaastäideviijad, karistusõiguslikus mõttes ei kuulu gruppi kaasaaitaja ega kihutaja.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 622.

Täideviijakvaliteet

Meie kohtupraktika on kaastäideviimise täideviijakvaliteedi all silmas pidanud nõuet, et iga kaastäideviija tegutseks täisdeliktiliselt, st lisaks faktilisele kaastäideviimisele koosseisutasandil oleks tema tegu ka õigusvastane ja süüline.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 621.

On võimalik ka osaline kaastäideviimine: A ja B panevad ühiselt ja kooskõlastatult toime varguse, kuid B tegu hälbib ning ta kasutab ühe asja äravõtmiseks A teadmata ja osaluseta veel vägivalda. Siin on argus pandud toime kaastäideviimises (§ 199 II 7), röövi puhul on aga B tegutsenud üksinda (§ 200 I).

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 621.

Vahendlik täideviimine ja subjektiivne külg

Vahendlik täideviija peab täitma kõik süüteokoosseisus esitatavad vastutuse subjektiivsed eeldused: nii peab tal nt varguse korral esinema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärk. Tahtlus peab hõlmama süüteo kõik peamised tunnused – ta ei pea teadma küll kõiki süüteo peensusi, küll aga omama ettekujutust teo toimepanemise põhijoontest.

Vahendlik täideviija peab seejuures tegutsema arusaamises, et tema on kuriteo eest tegelik vastutaja, kes kasutab teist isikut (eesseisjat) üksnes kui vahendit. Kui tal see arusaam puudub, tuleb kõne alla üksnes osavõtt, s.o kihutamine või kaasaaitamine (tuleb tuvastada aga tema osavõtutahtlus).

!Seejuures ei vastuta vahendlik täideviija vahendi ekstsessi korral – tegelikkuses realiseeritu osas puudub tal tahtlus. Kõne alla tuleb tema vastutus ettevaatamatusdelikti järgi või katse eest tema poolt silmas peetud kuriteo osas. Kuriteo ülekasvamise korral (nt vargus kasvab üle röövimiseks, kehaline väärkohtlemine raske tervisekahjustuse tekitamiseks) vastutab vahendlik täideviija tema poolt silmas peetud põhidelikti eest.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 619–620.

Vahendlik täideviimine tegevusetusega

Valitsev arvamus üldjuhul(!) eitab vahendlikku täideviimist tegevusetusega.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 617.

Vahendlik täideviimine ja omakäeline delikt

Vahendlik täideviimine on välistatud omakäelise delikti korral, nt § 144.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 611.

Vahendlik täideviimine on võimalik ka juhul, kui eesseisja tegutseb täiesti õiguspäraselt. Kui osavõtt on võimalik ainult teost, mis on koosseisupärane ja õigusvastane, siis vahendliku täideviimise korral sõltub tagaseisja vastutus ainult talle omistatavatest deliktistruktuuri elementidest.

Tagaseisja erisubjekti tunnus

Tagaseisja saab vastutada vahendlikult toime pandud eridelikti eest ainult siis, kui tal on vastav koosseisus nõutav erisubjekti tunnus. Kui tal see puudub – olgugi et eesseisjal on see olemas –, ei ole vahendlik täideviimine võimalik.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 599.

Tegevusetus ja hüpoteetiline põhjuslikkus

Tagajärje äralangemine peab olema kindla teadmisega külgnevalt tõenäoline.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 575.

Garandikohustus õiguspärasest teost

Õiguspärasest teost tekib garandiseisund üksnes siis, kui isik avab määratlemata hulgale isikutele mõjuva ohuallika. Konkreetse isiku suhtes see ei kehti, sest vastasel juhul oleks hädakaitseseisundis viibija karistusõiguslikult rohkem koormatud kui suvaline muu isik.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 567.

Garandikohustus

Garandikohustus ei teki sõprusest, intiimsuhtest ilma püsiva kooseluta, ühe toa või korteri elanikel (nt üliõpilastel ühiselamus), ühes liiklusvahendis sõitjatel, narkomaanide või joomaseltskonnas jms.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 565.

Enda tegevusetuks muutmine, päästmistegevuse katkestamine või takistamine

Enda tegevusetuks muutmise korral on tegemist juhtumiga, kus isik viib end eelneva tegevusega (nt alkoholi või uinuti pruukimine) seisundisse, kus ta ei ole nõutaval ajal tegutsemiseks võimeline. Ka sellistel juhtudel tunnistatakse tegu tegevusetuseks.

Päästmistegevuse katkestamisega on tegemist, kui päästa on hakanud tegutsema, kuid otsustab sellest loobuda. Tegevusetusega on tegemist üksnes siis, kui päästja katkestab oma veel lõpetamata päästmistegevuse. Selline tegu loetakse võrdseks päästmise puudumisega, seega passiivseks jäämisega (nagu ka süüteo lõpuleviimisest loobumine lõpetamata katse staadiumis). Päästmistegevuse takistamine on tegevus, kui kolmas isik sekkub päästja tegevusse, katkestades päästva põhjusliku ahela.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 554–555.

Ehtne ja mitteehtne tegevusetusdelikt

Ehtsa tegevusetusdelikti korral on tegevusetus kui selline koosseisus karistatava teona kirjeldatud, nt abita jätmine (§ 124), kuriteost mitteteatamine (§ 307). Mitteehtsa tegevusetusdelikti koosseis ei kirjelda tegevusetust, vaid tegu kui sellist. Siia kuuluvad kõik koosseisud, mida on võimalik panna toime nii tegevuse kui ka tegevusetusega: nt tapmine (§ 113), tervisekahjustuse tekitamine (§ 118), asja rikkumine või hävitamine (§ 203). Seevastu nt vargust (§ 199) kui asja äravõtmist ei saa kuidagi panna toime tegevusetusega.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 548–549.

Tegevusetusdelikti struktuur

Põhimõtteliselt on tegevusetusdelikti struktuur sama nii ehtsa kui ka mitteehtsa liigi korral. Üksnes garant kui erisubjekt on omane ainult mitteehtsale tegevusetusdeliktile.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 548.

Ettevaatamatus ja õigusvastasusseos

Isiku teos puudub tagajärje põhjustamine kui koosseisutunnus, kui hoolsuskohustuse rikkumise ja tagajärje vahel on küll kausaalseos, see seis ei ole aga õiguslikult relevantne, puudub õigusvastasusseos. Selline relevantsus ehk õigusvastasusseos puudub seetõttu, et õiguspärane alternatiivkäitumine oleks samuti põhjustanud tagajärje. Kaasuse puhul tuleb otsustada, kas õiguspärane alternatiivkäitumine oleks suutnud õigushüve päästa – kas ka lubatud külgvahe korral oleks sama õnnetus juhtunud või mitte.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 534.

Ettevaatamatus ja regressikeeld

Nagu tahtlike süütegudegi puhul, tuleb ka ettevaatamatuse korral reeglina vältida tagajärje omistamist esmapõhjustajale, kui põhjuslikku ahelasse sekkub kolmas isik või kui kannatanu on ise oma hoolsusvastase käitumisega oluliselt mõjutanud põhjusliku ahela kulgu.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 527.

Ettevaatamatuse põhjuslikkus

Hoolsusvastasus ja tagajärg peavad olema omavahel sellises seoses, et tagajärg tuleneb just hoolsusvastasusest. See on siis võimalik, kui hoolsa teo korral ei oleks tagajärg kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saabunud. Aluse selle kontrollimiseks annab juba objektiivne ettenähtavus – kui see tuvastatakse ex ante vaatleja prognoosi järgi, siis põhjuslikkus ex post analüüsiga. Kui need kaks ahelat kattuvad, on tagajärg põhjustatud sama ahela poolt, mis oli teo ajal ettenähtav.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 525.

Vabatahtlik loobumine

KarS süstemaatikast tulenevalt välistab vabatahtlik loobumine süü selle süüteo katse eest, millest isik loobus (§ 40 I), seega ei vastuta ta selle eest. Niinimetatud kvalifitseeritud katse korral – isik on ühe süü katse raames pannud toime mõne teise lõpuleviidud süüteo (nt tegutses tapmise kavatsusega ja põhjustas tervisekahjustuse, kuid loobus tapmist lõpule viimast) – ei vabane ta aga süüst juba toimepandu eest (§ 40 II). Toodud näites ei vastuta ta §-de 25 ja 113 eest, kuid on süüdi § 121 järgi.

Liitkoosseisu korral on võimalik loobuda ühest osisest, vastutus juba toimepandu eest aga säilib: nt on isik kasutanud kannatanu kallal vägivalda suguühendusse astumise eesmärgil, kuid loobub viimasest, on välistatud vastutus § 141, kuid mitte § 121 eest. Tagajärjega kvalifitseeritud delikti korral on võimalik loobumine põhideliktist ka siis, kui tagajärg on juba põhjustatud, nt loobumine röövimisest (§ 200), kuid säilib vastutus §-de 118 või 119 alusel.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 508.

Loobumine mitme toimepanija korral

Alt: püüab tõsimeeli takistada tagajärje saabumist, kuid see saabub ikkagi.

Püüd tõsimeeli takistada tagajärje saabumist = loobuja võtab tagasi oma teopanuse. Kuid selle tegevuse ja tagajärje saabumata jäämise vahel ei ole põhjuslikku seost.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 502.

Osavõtu aktsessoorsusest tulenevalt jõuab kihutaja või kaasaaitaja tegu katse staadiumisse alles siis, kui tema on oma teo teinud ning ka täideviija on pannud toime vähemalt katse.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 502.

Loobumise kontrollimine

Kaasuse lahendamisel on tõsine viga, kui nenditakse teo lõpuleviimist (koosseisupärasust ja õigusvastasust) ning hakatakse seejärel süü tasandil analüüsima võimalikku loobumist. Loobuda saab ainult siis, kui koosseis ei ole realiseeritud.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 493.

Koosseisueksimus vs kõlbmatu katse

Kui tavalise koosseisueksimuse korral (§ 17) ei ta isik koosseisuasjaolu esinemist, siis siin arvab ta ekslikult selle (kui tema subjektsust põhistava) esinevat.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 491.

Nurjunud katse ja loobumine

Seega tuleb kaasuse lahendamisel kõigepealt sisuliselt näidata, et tegemist on nurjunud katsega, ning seejärel lihtsalt nentida, et sellest loobumine ei ole võimalik (§-d 40–43 ei tule kohaldamisele).

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 490.

Oma jalgratta varastamine

Isik varastab jalgratta, kuid pärast varguse lõpuleviimist selgub, et see on tema enda ratas – isik vastutab varguse kõlbmatu katse eest § 26 – § 199 I alusel.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 470.

Katse

Katse on võimalik nii tegevuse kui ka tegevusetuse, nii vahetu kui ka vahendliku täideviimise, nii üksik- kui ka kaastäideviimise korral. Üksnes ettevaatamatusdelikti katse nagu ka katse ettevaatamatusega ei ole võimalik. Katse on karistatav nii kuriteo kui ka väärteo korral.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 470.

Koosseisueksimus vs keelueksimus

Koosseisu- ja keelueksimus paiknevad deliktistruktuuri eri astmetel: koosseisueksimus süüteokoosseisu tasandil, keelueksimus süü tasandil. Seetõttu ei saa isiku tegu ühel ajal analüüsida mõlema eksimuse alusel. Kui kohus leiab, et isiku teos oli koosseisueksimus, on tahtlus välistatud (§ 17) ning menetlus tuleb lõpetada subjektiivse koosseisu puudumise tõttu.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 458.

Hädaseisund

Valitsev arvamus leiab, et kui isik kutsub hädaolukorra esile oma tahtliku teoga, siis ei aa ta oma tegu hädaseisundiga õigustada.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 394.

Hädakaitse vs hädaseisund

Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundivõimelised ka üldsuse õigushüved, nt riigi huvid, avalik kord, toiduainetega varustatus, rahvatervis, õigusemõistmine, haldustegevus, liiklusohutus jne.

Hädaseisundi üks olulisemaid erinevusi hädakaitsest seisnebki asjaolus, et hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne kaitstavale hüvele, st hädaseisundi välistab inimesest lähtuv õigusvastane rünne.

Päästetoiming (kolmanda isiku õigushüve kahjustamine) õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust (RK 3-1-1-95-06, p 11). Hädakaitseks on kaitsjal aga õigus ka siis, kui tal on võimalus rünnet vältida või ründaja eest põgeneda.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 386–387, 389.

Hädakaitse piiride ületamine

Kaitsja vastutus on välistatud, kui kaitsetegevus ületab ilmselt ründe ohtlikkuse ja tekitab ilmselt ründajale liigse kahju, kuid kaitsja tegutses kaudse tahtluse või ettevaatamatusega.

Hädakaitse piiride ületamine § 28 II tingimustel – kavatsetult või otsese tahtlusega – toob kaasa vastutuse üldkorras, kusjuures teo subsumeerimisel viidatakse üksnes eriosa paragrahvile, seega mitte nt §-le 28 II ja §-le 113, vaid viidatakse ainult §-le 113 (RK 3-1-1-34-08).

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 379–380.

Hädakaitse ja provokatsioon

Õiguspärase teo korral tuleb kohaldamisele üldine põhimõte, mille kohaselt õiguspärase käitumisega esile kutsutud ründe vastu saab ennast hädakaitsega täies mahus kaitsta. Seevastu puudub isikul üldse hädakaitseõigus, kui ta on ründe kavatsetult provotseerinud.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 375.

Mittesüüline rünne

Põhimõtteliselt on hädakaitse võimalik ka mittesüülise ründe vastu.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 374.

Hädakaitse nõutavus

Nõutavus keelab õiguse kuritarvitamise ja seab hädakaitseõigusele normatiivsed piirid.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 373.

Hädakaitse ja kõlbmatu katse

Õigusvastane rünne võib olla jõudnud juba katse staadiumi, mis võib olla aga ka kõlbmatu (§ 26). Üldjuhul ei saa kõlbmatut katset õigusvastase ründena käsitleda, mistõttu sellise tegevuse vastu ei ole hädakaitse lubatud. Kui nt rünnatav teab, et teda ähvardaval isikul on üksnes relvamudel või laadimata püstol, ei ole tegemist ründega tema elu vastu ning rünnatava tapmine ei ole lubatud. Kui rünnatav peab relva ehtsaks, lahendatakse küsimus eksimuse reeglite alusel (§ 31 I).

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 357–358.

Hädakaitse ettevaatamatuse korral

On lubatud kaitse ka ettevaatamatuses seisneva ründe, nt autojuhi vastu, kes hakkab autoga tagurdama ega märka ootamatult tagaratta juurde ilmunud last.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 356.

Looma rünne

Hädakaitsega on tegemist aga siis, kui inimene on looma teisele kallale ässitanud, sest siin on tegemist ässitaja ehk inimese ründe tõrjumisega (RK 3-1-1-95-06, p 10).

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 349.

Rünne hädakaitses

Ründena ei ole vaadeldav sotsiaalselt tolereeritav käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri, nt ebameeldiv pilk, trügimine rahvarohkes kohas, korralekutsuv märkus (RK 3-1-1-111-04, p 12).

Rünne võib olla ka tegevusetus ning selle vastu on võimalik kaitsetegevus, enamasti hädaabi vormis. Rünne tegevusetusega on õigushüve ohustamine passiivseks jäämisega, kusjuures isikul oli kohustus tegutseda. Tegutsemiskohustus võib tuleneda nii garandiseisundist kui ka ehtsast tegevusetusdeliktist tulenevast kohustusest (nt § 124). Siiski ei loeta ründeks põgenemistee sulgemist, nt ei ole rünne A tegevusetus, kes seisab heinaküünis väljapääsu ees, takistades põlevast küünist väljatormavat B-d. A tegevust B kõrvaletõrjumisel võib analüüsida hädaseisundi alusel, aga mitte hädakaitse alusel.

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 348.

Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (nt et teda rünnatakse), eksib ta õigustavas asjaolus (§ 31 I). Siis lahkutakse hädakaitse skeemilt ning kaitsja tegu (nt surma põhjustamine) analüüsitakse ettevaatamatusdelikti (§ 117) skeemi järgi (RK 3-1-1-17-04, p 10.2).

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 347.

Osavõtt

Osavõtt on võimalik üksnes õigusvastasest teost (§ 22 II ja III).

J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 328.